Energiamärgise Korduma Kippuvad Küsimused

I. Üldised küsimused ja määratlused

1. K: Mis on energiamärgis?

V: Energiamärgis on ametlik dokument, mis tõendab hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Märgis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. See annab teavet hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.

2. K: Miks on energiamärgis oluline?

V: Energiamärgis on oluline, et ostjad või üürnikud saaksid teha teadliku valiku, teades hoone energiakulu ja võimalikke tulevasi kütte- ja elektrikulusid. See aitab kaasa keskkonnasõbralikule kinnisvaraturule. Lisaks on energiamärgis eelduseks erinevate toetusmeetmete (nt KredEx-i käendus ja laen) saamiseks.

3. K: Millist teavet energiamärgis sisaldab?

V: Energiamärgis klassifitseerib hoone energiakulu energiatõhususe klassidesse (varem A-st H-ni, hiljem uuendatud skaalal A-st G-ni). Lisaks sisaldab see hinnangulist aastast energiatarbimist ja soovitusi energiatõhususe parendamiseks (v.a kui see pole mõistlik, nt muinsuskaitseliste piirangute tõttu).

4. K: Millised on energiamärgise kehtivusajad?

V: Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib 2 aastat hoone valmimisest (kasutusloa andmisest) arvates. Tegelikul energiatarbimisel põhinev energiamärgis (KEK) kehtib 10 aastat alates selle väljastamisest ehitisregistris.

5. K: Millal tuleb aegunud energiamärgis uuendada?

V: Kui varem antud energiamärgis on aegunud (nt KEK-märgis, mis kehtib 10 aastat), tuleb tellida uus energiamärgis. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud märgise kehtetuks.

II. Kohustuslikkus ja nõuded

6. K: Millistel juhtudel on energiamärgis kohustuslik?

V: Energiamärgis on kohustuslik järgmistel juhtudel:
1. Uue hoone ehitamisel või olulisel rekonstrueerimisel ehitusloa taotlemisel.
2. Uue hoone valmimisel kasutusloa saamiseks.
3. Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest müümisel või üürile andmisel.
4. Teatud avalikes hoonetes peab see olema avalikult välja pandud.

7. K: Kes peab energiamärgise hankima?

V: Energiamärgise tellimise ja tagamise kohustus lasub kinnisvara omanikul või arendajal. Korterelamu puhul tellib märgise tavaliselt juhatus või haldaja, kelle kohustus on teavitada ühistu liikmeid märgise olemasolust Ehitisregistris.

8. K: Milliseid nõudeid esitatakse kinnisvarakuulutustele?

V: Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus peab sisaldama energiamärgise andmeid, sealhulgas energiatõhususarvu (ETA) või kaalutud energia erikasutust (KEK) ja sellele vastavat klassi.

9. K: Kas korteri müümisel või üürile andmisel on vaja eraldi energiamärgist?

V: Jah, energiamärgis peab olema kõikidel hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda. Hoone eraldi kasutatavale osale võib anda iseseisva energiamärgise, kui hoones puudub ühine küttesüsteem.

10. K: Millistel avalikel hoonetel on kohustus energiamärgis esitleda?

V: Energiamärgis peab vastavalt Ehitusseadustikule olema paigaldatud kergesti märgatavale ja nähtavale kohale hoones, mille suletud netopind on rohkem kui 500 ruutmeetrit ja mida külastavad rahvahulgad. Samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse valduses olevas hoones, mille suletud netopind on rohkem kui 250 ruutmeetrit ja mida isikud sageli külastavad.

11. K: Mis on oluline rekonstrueerimine?

V: Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega, välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud on suuremad kui üks neljandik samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest.

12. K: Millised on energiatõhususe miinimumnõuded uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele Eestis?

V: Uued hooned peavad vastama A-klassi hoone (liginullenergiahoone) miinimumnõudele. Oluliselt rekonstrueeritavad hooned peavad saavutama aga C-klassi.

13. K: Kuidas tõendatakse energiamärgise nõuete täitmist uue hoone puhul?

V: Enne ehitusloa taotlust väljastatud energiamärgis on kui lubadus, et ehitatakse miinimumnõuetele vastav hoone. Tulemust hinnatakse hoone teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekke mõõtmise akti alusel (kontrollarvutus).

III. Erandid (Kohaldamisala piirangud)

14. K: Millise suletud netopinnaga hoonetele energiamärgis kohustuslik pole?

V: Energiatõhususe nõudeid (sh energiamärgise kohustust) ei kohaldata hoonetele, mille suletud netopind on kuni 50 ruutmeetrit (nt suvilad, garaažid, saunamajad).

15. K: Kas ajutistel ehitistel peab olema energiamärgis?

V: Ei. Energiatõhususe nõuded ei kohaldu ajutistele hoonetele, mille kasutusiga on kuni 2 aastat.

16. K: Millistel tingimustel on kultusehooned vabastatud energiamärgise nõudest?

V: Energiatõhususe nõudeid ei kohaldata hoonetele, mida kasutatakse peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks.

17. K: Kas suvilad peavad omama energiamärgist?

V: Elamud, mis on mõeldud kasutamiseks kas vähem kui neli kuud aastas või alternatiivselt piiratud kasutusajaga aastas, kusjuures eeldatav energiatarbimine on vähem kui 25% aastaringse kasutamise energiatarbimisest, on energiamärgise nõudest vabastatud.

18. K: Millistele põllumajandus- ja tööstushoonetele ei kehti energiamärgise nõue?

V: Energiatõhususe miinimumnõuded ei kehti tööstusaladele, töökodadele ja väikese energiavajadusega eluruumideta põllumajandushoonetele.

19. K: Kas muinsuskaitsealustel hoonetel on erandeid?

V: Jah, energiamärgise nõudeid ei kohaldata mälestisteks tunnistatud hoonetele, muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele või miljööväärtuslikule alale jäävatele hoonetele, mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt.

IV. Väljastamine ja juriidilised tagajärjed

20. K: Kes võib energiamärgiseid väljastada?

V: Energiamärgiseid saab väljastada ainult vastavat kutsetunnistust omav pädev isik. Nendeks on näiteks Energiatõhususe spetsialistid ja Energiaaudiitorid (tase 6, 7 ja 8).

21. K: Kust saab kontrollida spetsialisti pädevust?

V: Kutsetunnistusi saab kontrollida läbi Kutsekoja kutseregistri. Pädeva isiku otsimiseks tuleks valida kutsealana „Ehitiste energiatõhusus“.

22. K: Kuidas energiamärgise väljastamine toimub?

V: Energiamärgise väljaandmine toimub üksnes läbi riikliku Ehitisregistri. Alates 2018. aasta augustist allkirjastatakse energiamärgised spetsialisti poolt Ehitisregistris.

23. K: Kuidas saab kinnisvara ostmisest huvitatud isik energiamärgisega tutvuda?

V: Märgisega tutvumine peab olema võimaldatud. Nõue loetakse täidetuks, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda Ehitisregistris. Lepingu sõlmimisel antakse märgis või selle koopia üle omandajale.

24. K: Mis on energiamärgise puudumise tagajärjed müügi või üüri korral?

V: Energiamärgise puudumisel võib tehinguga kaasneda juriidilisi probleeme. Ilma kehtiva märgiseta ei saa kinnisvaratehingut lõpule viia, mis võib viia lepingute tühistamiseni. Omanikku võidakse trahvida, sest märgise puudumine on energiatõhususe nõuete rikkumine.

25. K: Kuidas mõjutab energiamärgise puudumine finantseerimist?

V: Pangad ja finantsasutused, sealhulgas KredEx, võivad keelduda kinnisvara finantseerimisest, kui energiamärgis puudub.

26. K: Kas energiamärgise andmed Ehitisregistris on avalikud?

V: Jah, hoone energiamärgise andmed riiklikus Ehitisregistris on avalikud.
V. Arvutamine ja tehnilised detailid

27. K: Mis on ETA ja KEK?

V: ETA (Energiatõhususarv) on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone köetava pinna ruutmeetri kohta ja iseloomustab uue või oluliselt rekonstrueeritava hoone arvutuslikku energiakasutust. KEK (Kaalutud energiaerikasutus) põhineb tegelikel tarbimisandmetel (soovituslikult viimase kolme täisaasta andmed) ja iseloomustab olemasoleva hoone energiakasutust.

28. K: Miks on ruumala asemel energiamärgise arvutustes kasutusel köetav pindala?

V: Seaduses ja kehtivates nõuetes võetakse arvesse ainult köetav pindala, mitte ruumala. See tähendab, et suurte hallidega või kõrgete lagedega hooned võivad saada kehvema klassi, kuna energiatarvet võrreldakse pindalaga.

29. K: Kuidas arvestatakse energiakulu, mida energiamärgise arvutustes arvesse ei võeta (nt kõrvalhooned, elektriauto laadimine)?

V: Kõrvalhoonete, välisvalgustuse või elektriauto laadimise elektrikulu võib arvestusest välja jätta, kuid ainult juhul, kui see on varustatud eraldi mõõtjaga ja kulu on mõõdetud.

30. K: Millised on energiamärgise arvutamisel kasutatavad kaalumistegurid?

V: Energiaarvutuste käigus korrutatakse tegelik tarbimine läbi kaalumisteguritega. Näiteks kohalikel taastuvenergia allikatel (nt halupuul) on hetkel kaalumistegur alla ühe (nt 0,75), samas kui elektri puhul on kaalumistegur hetkel kaks (2).

Autor: A. Merkur, 15.10.2025